|
Saturday, 7 April 2007 @ 16:45
I'm coming back to Saaremaa, cruel Heathcliff
Bad dreams in the nightThey told me I was going to lose the fight Leave behind my Wuthering, wuthering, wuthering heights Selle nädala teine keemiaviktoriin. Olgugi et koht oli parem kui neljapäeval (tänased võistlejad olid vaid Tallinna koolidest), oli hoop mu eneseuhkuse pihta tunduvalt valusam. Ma tunnen end kui mõni keskaegne krafoloog, kes enda arvates sai hakkama ülimalt täpse kaardiga, kuid mille järgi tänapäeval matkates seisaksime me mere asemel Kärdlas ning Tallinna asemel suure päästva saarekese pääl. Kelle rumal mõte oli panna Britta, kes pole elus kordagi katseid teinud (ma ei arvesta hetkel seda korda, mil ma sain pipetti käsitleda kõige rohkem 3 sekundit ja see oligi kõik), oma võistkonna eest tilkanalüüsi tegema? Ausalt, selline olukord lausa karjub hüüde "MIS ASJA?!?!?!?!" järgi. Ei ole rõõmustav, kui sind lükatakse mingisse ruumi koos kahe geeniusega ning siis sa peadki pihta hakkama. Vingumise kõrvalt pean ma mainima, et tegelikult oli mul tore, aga veel vingem oleks olnud, kui asi ei oleks käinud 18 punkti peale. Ma ei julge öeldagi, mitu punkti ma sain. 20 minutit möllasin ma tilkadega ning vaatasin, mis juhtus, järgmised 10 minutit oli mul ainete määramiseks ja reaktsioonivõrranditeks. Kergelt kiireks läks ja ma ütlen seda liialdamata. Ning kui ma saatuslikust toast välja astusin, olin ma veel küllaltki optimistlik. Aga mitte siis, kui ma sain teada, et ma suutsin meie võistkonna kolmandalt kohale neljandale kohale kupatada. Praktilise osa eest sai Jakob Westholmi Gümnaasiumi üldjuhul vinge võistkond kõige vähem punkte. Jah, ma olen šokis. Aga tegelikult oli vahva ning ma eriti ei nutnud ka, kuigi Karin sõi mu köhatabletid ära ja seadis mind korduvalt piinlikesse olukordadesse. Järgmine aasta jälle, aga mina enam katseid ei tee. Või ehk just teen, et näidata, kuidas ma arenenud olen? Just nii ma teengi! PS! TIKi tulemusi pole endiselt tulnud. If I were you, I wouldn't set my hopes too high. Wait a second, that "you" means me. Oh no! Labels: chemistry Thursday, 5 April 2007 @ 19:23
"Rongi rattad ragisevad.."
![]() Kelli: Siin, õpetaja käevangus, on nii mõnus olla. Nii meeletult õdus, nii tohutult hea. Huvitav, mis need Karin ja Britta seal tagapool karjuvad? Kõigest pisike rahehoog, mida mina ei tunne üldse selle võrratu vihmavarju all. Paras neile kahele, nemad ju ei osutunud Valituks. Neile ei langenud seda õnne, vaid mina sain siia varju alla. Õpetaja oli konkreetne: "Sina, Kelli, tuled nüüd minu juurde. Hoia käest ka kinni. Ära karda, ma ei hammusta." Õige otsus, vaatan ma tagantjärgi. Ning kust otsast see üllatav on, et mind valiti? Põrmugi mitte, mina ju olengi keemik. Tänu minule oleme siin. Tänu minule on meie näol naeratus. Mina, mina, mina.. ma olen suurepärane! Kell on 6.45. Kellaajaga on alati hea mõnd sissekannet alustada. Aeg on konkreetne, kõigile selge. Olgu, ameeriklastele valmistab tõsist probleemi 24-tunnine süsteem, kuid siiski mõistame me aega üheselt. Seega.. 6.45. Tunnen kerget ootusärevust. Elavalt kujutan ma ette tagasihoidliku, kuid ilusat Tartu Raekoda, võimast TÜ-d, kolossaalset Tartu Kaubamaja. Täna pole tavaline koolipäev, täna ootab ees hoopis 28. Eesti Keemiaõpetajate Liidu keemiaviktoriin. Kordan: kahekümne kaheksas, just seetõttu on teemaks 28-s ühend Mendelejevi tabelis, nikkel. Kotti sulpsavad erinevad keemiaalased raamatud ning teabevihikud, endakirjutatud konspekt, mille lugemiseks on vaja krüptograafilist haridust. Ma ei räägi pikemalt meie rongisõidust heade mõtete linna. Märksõnadena võin välja tuua vaid Ostwaldi, Rayleighi ning tehneetsiumi. Hüppame veel paarist mitte nii põnevast kohast üle ning olemegi kohal Tartu Kunstigümnaasiumis. Tüüpiline H-kujuline koolimaja, ei mingit isikupära, ei mingit ülihuvitavat arhitektuuri. Istun taas ühele nõukogudeaegsele haridusasutusele omases aulas ning naeran. Haruldane nähtus, tavaliselt nutan ma viktoriinidel. Kuid sellest kunagi hiljem, ehk juba laupäeval, kuna siis toimub Tallinna keemiaviktoriini finaal. Igatahes.. ma naeran. Vahepeal ka köhin, kuna mul on hetkel pisike tore külmetus, aga see ei ole hetkel oluline. Keemiaviktoriine on kord-kaks-.. aastas, külmetused on igapäevaselt tuntud nähtused. Seega ma naeran taas. Tulemuseks on 7.-8. koht. Pole vaja olla geenius, et arvata, milline oli esikolmik. Järgneb kerge vaidlus stiilis "Aga miks sa siis ei ütelnud kõvemini, et see on vesinik seal? Kuid sina oleks võinud ju sama hästi kõvemini peale sundida oma arvamust, et väetiste asemel tegeleb ustav härra Ustav haiguste uurimisega!" Tegelikult oleme me rahul. Meil oli kõige humoorikam ning vingem võistkond seal. Seepärast polegi üllatus, et korraldajate palve võitjatele "Näidake nüüd oma kotid ette!", mille tagamõte oli siiski kõigest saada võitjad oma võidetud spordikottidega poseerima, mõjus mõne meie teise naljaga võrreldes küllaltki lahjalt. Tagasiteel, mille sisse mahtus ka lõunasöök Ülikooli Kohvikus ning ajaloomuuseumi külastus, kõlas nii filosoofilisi arutelusid küpsisepaki ostmise mõttekuse kohta kui ka eelnevalt Kelli monoloogis mainitud karjumist hiiglasuurte rahesaju peale, mille alla minul ja Karinil oli au jääda. Ja nii oligi ning ma oleks tegelikult palju paremini suutnud kirjutada, aga millegi pärast ei mahu head asjad sissekannetesse. Aga täna oli hea. PS! Aga kellel läks TIKi vestlus "kergelt" metsa? Paari päeva pärast lähem halamine. |
kes ma olen?
Vabaduselaps. Kunagi ehk ka teisipidi kui ainult sünniaja järgi. Ja mulle meeldivad head inimesed, kuigi ma vahel kahtlen selles, kas ma ise seda olen. Ja mulle meeldib uskuda teiste headusesse, kuigi ma vahel kahtlen, kas ma siiski suudan heita kõrvale kõik eelarvamused ja pahad arvamused ja pealesurutud arvamused. Aga elu on ilus ja mida rohkem seda tunnevad, seda õnnelikum ma olen. Nõnda. kui ma armastan,
siis ma armastan iga oma rakuga.Praegu. Niisama. 1. Vaikus 2. Musique tranquille 3. Sõnad 4. Tähed 5. Teater 6. Lumehelbed juustes,ninal 7. Õhtulooris linn 8. Prantsuse keel Arhiiv
February 2007March 2007 April 2007 May 2007 June 2007 July 2007 August 2007 September 2007 October 2007 November 2007 December 2007 January 2008 February 2008 March 2008 April 2008 May 2008 June 2008 August 2008 September 2008 October 2008 November 2008 December 2008 January 2009 February 2009 March 2009 April 2009 May 2009 July 2009 August 2009 September 2009 October 2009 November 2009 December 2009 January 2010 February 2010 March 2010 April 2010 May 2010 June 2010 July 2010 January 2011 March 2011 January 2012 March 2012 April 2012 lingid
PildidKelli Karin Hanna Rauno Laura Siim Vaatevinkel Teatraalsed porgandid Head noored le melting pot
ShoutMix chat widget jalakõndija
Kõnnin, käin jalaMööda lõputuid tänavaid Mööda tuhandest väravast Varakevadine päike paitab mu põski Vaatan ringi ja näen tühjust Soojus saadab järjekordset klaastaarat, läikpaberit, sigaretijäänust mu sulnis kodulinn Kõnnin, käin jala Mööda kodulinna tänavaid Mööda kaasmaalaste väravaist Armastan sind, isamaa Kui mitte täna, siis homme Kui mitte homme, siis eile tänud
layout: detonatedloveinspiration: heyromance pattern: source unknown header: mina, ma ise |