Friday 31 August 2007 @ 23:06
Mummuline zummuline
Appi, ma näen triibuliselt. Päriselt ka, terve ekraan on roosasid triipe täis ja arvutist eemale vaatamine ka asju paremaks ei teinud. Mul pole aimugi, milles asi on. Igatahes, mõtlesin, et hakkaks ka kirjutama, mis ma täna tegin. Annaks rohkem teada oma igavast elust, mitte ei kirjutaks keerulisi ja enesehaletsust täis tekste. Täna ärkasin ma üles kell pool kaksteist, vaatasin peeglist oma uut punakat juuksevärvi, mis kaob kaheksa-üheksa pesukorraga, ja sõin porgandit. Pärast kordasin ma kahte viimast tegevust. Kuni kella kolmeni tegin ma praktiliselt mitte midagi ehk siis pendeldasin arvuti ja teleka vahelt. Veidi peale kolme läksime Karini ja Pauliinaga oma endisesse kooli lõpupilte vaatama. Seal oli paar pärlit, näiteks Karini nägu, kui ta oma lõputunnistust vastu võttis. Ma plaanin selle pildi tellimist, you know, saab pärast šantažeerimiseks kasutada. Hiljem otsisime Pauliinale kotti, Karin tõestas taas, et talle meeldib teiste elusid elada, ning nutsime homse kooli pärast. Pärast Kaubamajast ostetud Aloe Vera jogurti ja ühe pesemata porgandi söömist Tammsaare pargi pingil sain lõpuks ettekäände põgeneda. Kohvicumi, "FoorumTe:" koosolekule. Seal arutasime tähtsaid asju (ma ei hakka loetlema), mina nutsin homse kooli pärast ning mängisime reaktsiooninõudvaid mänge ehk kaarte. Näete, ei olnud ju nii vahva? Peaks vist siiski segaste nutulaulude juurde jääma. Wednesday 29 August 2007 @ 23:54
Ammu aega tagasi
Eilne sadu täitis poole kuu normi, lehtedest kaob klorofüll ja nad langevad surnult maha ja mul on külm. Suvelõpp on juba nii nähtaval. Eile õhtul/öösel käisime Kelliga jalutamas. Me oleme seda viimasel ajal tihti teinud, justkui üritades suvest viimast võtta ka öösel. Eile oli aga eriti vahva tänu mitmesugustele pisikestele asjadele. Näiteks leidsime me ühest vanalinna poekesest "CCCP"-i jäätise, mis oli otseloomulikult punase ümbrisega ja ka pisike punatäheke oli õnnestatud sinna ära peita. Või siis leidsime me uue odava söögikohakese ja sattusime sinna täpselt siis, kui hakkas Happy Half Hour. Mina nimetaks seda saatuseks. Igatahes sai sealt pelmeene kaasa osta. Jah, just nimelt pelmeene. Pärast seda, kui me pelmeenid ära söönud olime ja sellest samast nõukogude sümboolikaga jäätist müüvast kauplusest liigmagusaid koogikesi ostnud, pidasime kuskil tund aega diskussiooni muusika üle. Kõik see algas sellest, kui ma teatasin, et ma olen oma maitset muutnud. Arutlus oli vägagi elav ja koju jõudsime, kui kell oli juba täisööd kuulutanud. Sellised jalutuskäigud aitavad mul unustada. Unustada näiteks seda, et mul on laupäeval aktus ja esimene päev uues koolis. Ma ei oskagi öelda, kas see on kartus, mis selle nii hirmuäratavaks teeb, või kahetsus. Veider on mõelda, et enam ei astugi ma sellesse suurde kollasesse (kuigi enamiku ajast oli see helesinine) majja Kevade tänaval, või kui, siis mitte selle kooli õpilasena. Ma loodan, et mu valik osutub siiski õigeks. Kui ei, siis.. on halvasti. Aga midagi kenamates toonides: Hiiumaa II rühm võitis malevakokkutuleku ära. Jah, kõik need 52 rühma. Ma igatsen kõiki neid suurepäraseid inimesi juba nii väga. Saturday 11 August 2007 @ 15:54
Kirju liblika uni
Ma tean, et kui ma selle nüüd kirjutamata jätan, siis see nii jääbki. Ma lihtsalt pean kuidagi väljendama emotsioone, mida viimased kolm nädalat mus tekitasid. Kui ma oma elus esimest korda osalesin maleva avarongkäigus, ei tundnud ma suurt midagi. Segadust vahest, aga see õige malevatunne puudus. Kui ma astusin Rohuküla bussi peale, valdas mind tunne, et ma ei kuulu sinna. Et järgnevad nädalad arvatavasti sisaldavad kõigest ebamugavustunnet. Kui ma eile istusin tagasisõidubussile, olin ma nii uskumatult kurb. Õieti ei jõudnud mulle eriti midagi kohale. Aga Kaisa sünnipäeval jõudis mulle kohale, kui väga malev mulle ikka meeldis. Nüüd, kus tundeid on kirjeldatud, on aeg vist niisama vahvatest asjadest rääkimiseks. Malevatööst mul polegi eriti midagi muud meenutada, kui seda, et ma nüüd leppa, saart, teisi lehtpuid ja okaspuud oskan eristada.. ning muidugi ka seda toredat muhku oma peas, mille kinkis mulle üks lendav puuhalg. Aga üldiselt tegi malevast maleva siiski seltskond, mitte töölt saadud vigastused. Kõik need 16 inimest (+2, sest ei maksa unustada neid suurepäraseid rühmajuhte) olid nii vinged, omamoodi, aga ometi nii sarnased. Head oli palju rohkem kui halba. Tuhanded "stressid", öised maffiamängud ning niisama kergelt nilbed mängud - see oli Hiiumaa II. Ma tegelikult ei tahagi rohkem kirjutada. Pole võimalik kõike seda sõnadesse panna, aga vähemalt sai midagigi jäädvustada, mis sellest, et see ei anna kunagi seda tunnet edasi. Juba teisipäeval on Pilistveres kokkutulek, seega pole kõik ka veel läbi. |
kes ma olen?
Vabaduselaps. Kunagi ehk ka teisipidi kui ainult sünniaja järgi. Ja mulle meeldivad head inimesed, kuigi ma vahel kahtlen selles, kas ma ise seda olen. Ja mulle meeldib uskuda teiste headusesse, kuigi ma vahel kahtlen, kas ma siiski suudan heita kõrvale kõik eelarvamused ja pahad arvamused ja pealesurutud arvamused. Aga elu on ilus ja mida rohkem seda tunnevad, seda õnnelikum ma olen. Nõnda. kui ma armastan,
siis ma armastan iga oma rakuga.Praegu. Niisama. 1. Vaikus 2. Musique tranquille 3. Sõnad 4. Tähed 5. Teater 6. Lumehelbed juustes,ninal 7. Õhtulooris linn 8. Prantsuse keel Arhiiv
February 2007March 2007 April 2007 May 2007 June 2007 July 2007 August 2007 September 2007 October 2007 November 2007 December 2007 January 2008 February 2008 March 2008 April 2008 May 2008 June 2008 August 2008 September 2008 October 2008 November 2008 December 2008 January 2009 February 2009 March 2009 April 2009 May 2009 July 2009 August 2009 September 2009 October 2009 November 2009 December 2009 January 2010 February 2010 March 2010 April 2010 May 2010 June 2010 July 2010 January 2011 March 2011 January 2012 March 2012 April 2012 lingid
PildidKelli Karin Hanna Rauno Laura Siim Vaatevinkel Teatraalsed porgandid Head noored le melting pot
ShoutMix chat widget jalakõndija
Kõnnin, käin jalaMööda lõputuid tänavaid Mööda tuhandest väravast Varakevadine päike paitab mu põski Vaatan ringi ja näen tühjust Soojus saadab järjekordset klaastaarat, läikpaberit, sigaretijäänust mu sulnis kodulinn Kõnnin, käin jala Mööda kodulinna tänavaid Mööda kaasmaalaste väravaist Armastan sind, isamaa Kui mitte täna, siis homme Kui mitte homme, siis eile tänud
layout: detonatedloveinspiration: heyromance pattern: source unknown header: mina, ma ise |