Ja taas ongi ta tulnud. Uus aasta. Sümbolistlik, inimeste tekitatud, aga ometi nii võimas uus aasta. Number vahetus ja aeg on lubadusteks. Kuid lubadusi mul anda pole, kõigest ootusi olen täis. Nagu eelmiselgi aastal ootan ma midagi, mis ei tule ei aastanumbri vahetuse või sunnitud utsitamisega. Kui ta tuleb, siis ei ole see seotud ajaga, kui ta tuleb, on tegemist millegi ajatuga. See kandub kõigele, kõigile, ei ole ühtse tähendusega, kuid ometi nii ülima mõttega. Aga kuna kalender on hea viis enesekontrolliks, kokkuvõtete tegemiseks, justkui tuletamaks meelde, et nüüd on mured selja taha jäetud ja kõik on taas kui puhas leht, siis ma siiski saadan oma ootused lendu verinoorde aastasse ja loodan selle heatahtlikkusele. Järsku saabubki vabadus just nüüd.
Leidsin paar päeva tagasi postkastist kirja, mille olin iseendale kirjutanud möödunud aasta veebruaris. Sealne Britta kirjutas muutusest, siirusest, nautimisest. Praegune Britta luges seda muigega, iroonilise ja skeptilise muigega, ja õhkõrna kahetsusepiisaga. Mul on hea meel, et ma kirjutasin, mida ma kirjutasin, kogu oma naiivsuses, aga nüüd edasi minnes olen ma ehk veidi läinud edasi seda teed, aga samas on palju jäänud tulemata ja täitmata. "Sest just see on see, mida hetkel tunnen - et ma pole üleüldse see, kes uskusin, valetasin endale ja elasin kammitsais. Loodan, ei, teen nii, et aasta lõpuks ei ole mul enam vajadust nii öelda. Positiivsus ja elusära kogu oma siiruses, vabadus! Sinna ma sihin."
Aga tehislikult ei saagi midagi tekitada või kui, siis peab kasutama selle leiutise ees liidet "pseudo", sest tas on midagi muudu. Hing on justkui puudu, elu on puudu. Kuigi vahest on see lihtsalt minu ettekääne, et mu kokkuvõte kisub minema mustadesse toonidesse, et ma nautisin seda aastat otseselt selleta, mida ihkasin. Võib-olla on mu eneseanalüüsi mootor lihtsalt rikkis. Sest ometi oli see vist kõige parem aasta mu elus. Kõige üksikum ehk, kuid ometi kõige elamusterohkem (ja ma ei lahuta siinkohal teineteisest päriselamusi ja pseudoelamusi). Siirus peab veel tulema.

"Mina olen siin ja nüüd oled sina seal. Mina ja sina oleme üks, kuid ometi nii erinevad."