Seisan hetkel ilmatu suure dilemma ees. Kas kolida teise ruumi, kus saan vabalt oma individualismi edasi arendada, õppida täies vaikuses, mõtiskleda üksinduses, olla endaga, või jääda vähemalt aastaks tuba jagama oma hiinlasest toakaaslasega, kellega ma kahjuks väga hästi suhelda ei saa keelebarjääri tõttu ning kellele meeldib minna kella kaheksa-üheksa paiku magama, mis on aeg, mil mina võin ainult mõelda õppimisele ja lugemisele? Hind: mitte nii hea vaade ja vahest kergelt kuri mulje, aga kindlasti parem keskendumisvõime, sest common room'is "õppida" ei ole kohe üldse hea. Ma ei tea, kohe üldse ei tea. Võib tunduda pisike, aga ka see mingil määral defineerib mu veedetud aja siin. Hetkel kaldun selles üksildase Britta suunas, kuna tõenäoliselt on siis rohkem suhtlemist kui praegu, kus on juba nädal aega olnud vaikus, viisakusväljendid ja pimedus.

Eile jõudsime omadega ka Chesterisse, kus liikus palju ilusalt riietatud inimesi, sest oli hobuste võidujooks ja kombed ning traditsioonid on ikka vahvad. Kuna mu jalanõud läksid ootamatult selles linnas jalutades täiesti pooleks ja leidsid oma tee prügikasti, siis polnud muud teha kui hankida endale uus paar kingi ning kaasa juhtus tulema ka üks lilleline seelik. Õnneks on siin hetkel pisike allahindlusaeg. Enne Chesterit, seda kindluslinna, mis on nii-öelda värav Inglismaalt Walesi oli aga üks rahulik ja päiksepaisteline hommikupoolik. Istusin lehmade juures põllu peal, lugesin, nautisin valgust, lehmade rohusöömise häält ja kaarnate kraaksumist. Kirjutasin veidi ja tundsin kogu situatiooni veidrust. Seda uskumatust selles, et ma siin olen. Kusagil põllul kusagil Walesis mägede vahel, mina, eestlane! Aasta tagasi poleks ma seda arvanud. Aga üllatus ja ettearvamatus ongi see, mis mulle elu juures meeldib. Sa arvad, et sa tead, aga lõpuks võib kõik ikka teisiti minna, suunas, mida pole enne ettegi kujutanud.

Kuninglik lind.

Salapära ja natuke võimatu hääldusega walesi keelt.

Peaväljak.

Walesi prügikast (samalaadses puhkavad nüüd mu armsad kingad!) ja tahtmatult maailma naljakaim nepaalanna Sampada.

Wrexham ja "ma-ei-tea-mis-nägu-nüüd-teha"

Teise riigi viljad on punasemad, magusamad?



Sest see vaade lihtsalt meeldib mulle nii.



Rhuthun vs Mold ehk kuidas oleks pisikese (ja mudase) rugbimatšiga?




Koolikell, koolikell.. (mis juhtub olema väga vanamoodne plirin, mis justkui tahaks kõrvakilesid purustada)