|
Thursday, 31 January 2008 @ 17:43
two centuries and how old is the earth
Ajast ja niiskusest krobeline lagi, lillelaadsete ja lõvitaoliste mustritega vaip ja Led Zeppelin. Põrnitsesin täna maas lebades lakke ja lage ning mõtlesin, et kas ma varem üldse elasin. Või kas ma tegelikult üldse süvenesid varem ümbritsevasse maailma või olin liialt sulgunud rutiini läbi püüdluse olla rutiinist väljas. Ausalt, ma olen selles kohas veetnud viimase kümne aasta jooksul kõige rohkem aega ja ma polnud kunagi varem sellisel viisil lage vaadanud. Vahest ainult siis, kui tuli taas kinnismõte teha kõhulihaseid, mis peatselt samuti kadus, või mõnel muul eesmärgil. Aga täna oli see kuidagi teistmoodi: eesmärgita lebamine, mis ometi tegi kõik palju selgemaks. Sageli ongi spontaansus kõikse parem viis, mulle näib. Ja nii ma seal lebasin, mõtlesin veel tundmatutest tunnetest, segastest tantsuliigutustest, ilmast. Aeg jäi kuidagi seisma või kaotas lihtsalt oma tähtsuse. Kiiruse lõksu mõistad alles siis, kui oled sügaval selle küüsis. Ehk sellepärast ma varem ei märganudki? Täna nägin sööklas, kuidas ühel tüdrukul kukkus solgiämbrisse lusikas ja üks poiss sõi seitset saiaviilu korraga. Täna nägin, kuidas üks lilla mantlis lilla mütsiga lillaks võõbatud suuga vana naine lonkis õnnetul (või vahest just õnnelikul) ilmel vastassuunas. Täna nägin veidigi rohkem sisse. Katriin helistas just ja ütles, et ta jalutab siiapoole. Vahetult enne, kui mu biitleid armastav telefon helisema hakkab, muutub üks kriips punaseks ja nii ma tean murdosa sekund enne, et keegi võtab minuga taas ühendust. Kas keegi saab üldse aru, et ma praegu nimme venitan? Katriin on kiire. keset suurt linna seisab üks |
kes ma olen?
Vabaduselaps. Kunagi ehk ka teisipidi kui ainult sünniaja järgi. Ja mulle meeldivad head inimesed, kuigi ma vahel kahtlen selles, kas ma ise seda olen. Ja mulle meeldib uskuda teiste headusesse, kuigi ma vahel kahtlen, kas ma siiski suudan heita kõrvale kõik eelarvamused ja pahad arvamused ja pealesurutud arvamused. Aga elu on ilus ja mida rohkem seda tunnevad, seda õnnelikum ma olen. Nõnda. kui ma armastan,
siis ma armastan iga oma rakuga.Praegu. Niisama. 1. Vaikus 2. Musique tranquille 3. Sõnad 4. Tähed 5. Teater 6. Lumehelbed juustes,ninal 7. Õhtulooris linn 8. Prantsuse keel Arhiiv
February 2007March 2007 April 2007 May 2007 June 2007 July 2007 August 2007 September 2007 October 2007 November 2007 December 2007 January 2008 February 2008 March 2008 April 2008 May 2008 June 2008 August 2008 September 2008 October 2008 November 2008 December 2008 January 2009 February 2009 March 2009 April 2009 May 2009 July 2009 August 2009 September 2009 October 2009 November 2009 December 2009 January 2010 February 2010 March 2010 April 2010 May 2010 June 2010 July 2010 January 2011 March 2011 January 2012 March 2012 April 2012 lingid
PildidKelli Karin Hanna Rauno Laura Siim Vaatevinkel Teatraalsed porgandid Head noored le melting pot
ShoutMix chat widget jalakõndija
Kõnnin, käin jalaMööda lõputuid tänavaid Mööda tuhandest väravast Varakevadine päike paitab mu põski Vaatan ringi ja näen tühjust Soojus saadab järjekordset klaastaarat, läikpaberit, sigaretijäänust mu sulnis kodulinn Kõnnin, käin jala Mööda kodulinna tänavaid Mööda kaasmaalaste väravaist Armastan sind, isamaa Kui mitte täna, siis homme Kui mitte homme, siis eile tänud
layout: detonatedloveinspiration: heyromance pattern: source unknown header: mina, ma ise |