Astun uksest välja ja lund sajab. Tõelist valget lund. Selline imeline tunne valdab iga mu rakku. Kõnnin mööda Sinika tänavat, mis on ühtlasi ka üks neist kohtadest, kus ma kunagi sooviks elada, ning lumi sajab näkku. Puhastab. Järgmisel hetkel kõlab pauk ja kõik jooksevad. Nähtavasti ja kuuldavasti on Siilike avastanud endas püromaani jooned ning ühe toru süüdanud. Rohelised ja punased tuled lendavad torust välja, majade vahel, eri suunades. Väike poiss vaatab suurte silmadega kardinate vahelt välja ning Raidil jookseb kogu eelnev elu silme eest läbi.

Seisan Harju mäel ega tea, kus suunas vaadata. Kõikjal sähvatavad raketid, inimesi on meeletult ning kostuvad sireenid. Allpool lasevad mõned hullumeelsusest purjus inimesed teiste sekka rakette ning tekib hirm iseenda pärast. Kelli ütles õigesti, et meenutas kergelt aprilli. Ka siis karjuti ja oldi joovastuses ja paugud käisid. Ainult et praegu on see heatahtlik, kõik on koos. Ja siis lööb kell südaööd ning see algab.. uus aasta algab. Ja tunnet ei ole. Kullasadu. Lumi on asendunud vihmaga. Üks ekstaasis noorhärra karjub "Eesti rahvas hoiab kokku" ja kallistab kõiki ettejuhtuvaid. Tere, tere, aasta kaks tuhat kaheksa.

Kõnnin Merilini, Johanna ja Kristeliga Toompeal ning möödun Pansost, mis on kinnitatud ühele majale. Ühele majale, kuhu tahaksin kunagi ka ise sattuda. Toomkirik näeb nii nõiduslik välja, eriti see pink seal ees ja see lamp, mis ei põle, ja need inglid. Vihm on taas muundunud lumeks. Tühjal vaateplatvormil jalgade kõlgutamine jäi seekord ära, sest inimesed on kõikjal ja üksindusest ei saa päriselt juttugi olla.

Jalutan üksi kodupiirkonnas, Kassisabas. Isehakanud lõbunaiseriietes liikluskorraldaja kutsub: "Neiu, tule nüüd üle tee." Pargi kõrval parklas on üks seltskond kohale vedanud suure puust vanni või õigemini tünni. Selle ees olev silt kuulutab massaaži hinnaks kakskümmend viis krooni. Hetkel ei ole tuju proovida, vahest kunagi teisel ajal. Keset autoteed on ka vahva astuda edasi, üha enam uude aastasse. Ja endiselt pole tunnet, on vaid sõnad ja numbrid, mis teevad selle nüüd kuidagi erilisemaks.

Ma loodan, et see (olen kaval ja väldin sõnakordusi asesõnade abil) tuleb veelgi hingematvam, imederohkem ja kindlasti ka uusi tuuli ellu toov. Uusi tuuli või siis uusi inimesi, kogemusi, mõtteid, tegusid., seiklusi, tundeid, mida ma varem tundnud pole, aga nii hirmsasti tahaks.
Armastust.


Alguselisa: Kes teeb ka mõmm-mõmm, aga teeb seda talvel? Jääkaru.