Raamatud ümbritsesid mind täna (või eile) kõikjal. Vahest oli see nii, sest ma alustasin oma hommikut Apollo raamatupoe ülemisel korrusel kohvikus või sest terve päeva tassisin ma Voldemar Panso "Töö ja talent näitleja loomingus" endaga ühes. Üks on kindel - pea kolm tundi jooksin ma raamatupoest raamatupoodi, olgu tegemist siis uusi või vanu raamatuid müüvate kauplustega, imestasin nende teoste üle ning ka selle üle, et ma polnud neid varem näinud (mitte segamini ajada märkamisega), märkisin ülesse ja siis mõistsin, et mul kulub mitu aastat, et kõik need endale hankida. Lausa imetabane, kuidas täna märkasin ma just neid õigeid raamatuid, just seda, mida ma otsisin. Kui ma peaksin elama kuskil poes, oleks see kindlamast kindlamalt raamatupood (kuigi ääretult elav kujutluspilt tekib ka toidupoes supipurkidest voodis lebavast Brittast). Kirjutised saatsid mind ka koduteel, kui lugesin trollis Päevalehe kirjanduslisa, kust sain näiteks teada, et Roald Dahli "Fantastic Mr Fox"-ist tehakse film. Trolli pealt maha astudes tabasin paar lausekest ühe noormehe ja vanema daami vestlusest teemal - oh üllatust!- raamatud. Mulle meeldib, et tegelikult mõistavad siiski paljud hingele vajaliku kirjasõna olulisust või siis vähemalt selline mulje tänasest jäi.
Uuel aastal tsiteerin tarku mehi ja kirjutan teatrist.
Rodurodudodo.

"Stardust, "American Gods", "Fragile Things", "Anansi Boys", "The Lies of Locke Lamora", "Tühi ruum", "Teekond imedemaailma", "Portreed minus ja minu ümber","Voldemar Panso päevaraamat I ja II osa", "Tants aurukatla ümber", "Kuraditosin näitlejat ’Hiirelõksus’", "Helde puu", "Paradiisi otsingul", "Letters to Sam: A Grandfather's Lessons on Love, Loss, and the Gifts of Life", "Marley and Me: Life and Love with the World’s Worst Dog", "The Wit and Wisdom of Oscar Wilde", "Vana laul", "Pinocchio seiklused", "Kellesse see laps läinud on?", "Vaikuse pajatused"