"Mis edasi saab?" kostub nõudlik toon taustal mängivast "Õnne 13"-st. Ja tõepoolest, mis siis ikka saab edasi? Mis saab edasi, kui ma avastan, et minu kirjutatud filmi kokkuvõtted on kadunud? Mis saab edasi, kui ma olen avastanud, et mul on veel palju, palju enda seest avastada? Mis saab edasi, kui mu hing lausa karjub armastuse järgi? Küsimused ja küsimused ja veel kord küsimused. Aga vastused?
Maja metsa sees, kastemärg rohi ning taamal merekohin. Tere, õnn.

Eelmise nädala viisteist filmikest, sest nüüd on õige hetk kõike väga lühidalt kokku võtta:

Cargo 200 (Venemaa)
Üks tõeliselt masendav lugu, üks tõeline lugu. Mõjuv lõpp, mõjuvalt halb lõpp. Vene või ausalt öeldes ükskõik missuguse ühiskonna pahupool. Inimesed, kes on end kaotanud.

Dasepo vallatud tüdrukud (Lõuna-Korea)
Natuke segane Aasia film sürride tegelaste ja veidra süžeega. Värvidest ning tunnetest nõretavatest lauludest pungil, mõnus vaatamine.

Marc Jacobs & Louis Vuitton (Prantsusmaa)
Ma ei teagi, mida ma sellise pealkirjaga filmilt ootasin. Arvatavasti lihtsalt ajaveetmisvõimalust üheks ja pooleks tunniks, midagi, kus ei pea palju mõtlema. Ja näed sa, just nii oligi. Kvaliteedist ei saa isegi mitte rääkida, samas oli huvitav jälgida, kuidas töö toimib.

Celebration (Prantsusmaa)
Teine ja ühtlasi ka viimane moefilm minu kavas. Võrreldes eelneva filmiga kõvasti rohkem küsimusi tekitav ning kurbust täis. That's all.

Persepolis (Prantsusmaa)
Üks minu lemmikfilme tänavusel PÖFF-il. Väheste värvidega animafilm täiskasvanutele, mis näitas ideaalselt, kuidas vahel võib kõik minna halvast veel halvemaks. Kurb lugu ühe tüdruku üleskasvamisest suletud ühiskonnas. Hingeminev igast küljest.

Ploy (Tai)
Ausalt öeldes ma ei saanud päris hästi kõigest aru. Keeruline oli aru saada, mis oli unenägu ja mis oli tõelisus. Kindlasti mängis rolli ka filmile eelnenud mitmetunnine teatrietendus ning magamatus, sest et ma peaaegu jäin magama. Zzzz.

Minu parim sõber (Prantsusmaa)
Südamlik komöödiafilm sõprusest ning selle otsimisest. Käänates veidi mõne raamatu kohta käivat väljendit, siis tõeline light-watch. Nunnu.

Igavesti eikusagil (Austria)
Kolm meest ühes autos ja välja ei saa. Kolme mehe lugu. Kolm meest kui katseloomad. Lõpp oli mõnus.

Intervjuu (USA)
Väga intensiivne film, kõigest kahe näitlejaga. Film räägib loo ühe õnnetu, õnnetu mehe intervjuust kuulsa näitlejannahakatisega. Suhteliselt kaval lõpplahendus.

Klooster: härra Vig ja nunn (Taani)
Nii meeletult tõeline ja nii meeletult ilus ja nii meeletult hea. Võttis tõsimeeli pisara silma.

Tangieri põrgu (Belgia)
Süütu inimese elu keeratud metsa, Maroko vangla ning ahastuses perekond, mis püüab saada riigi abi.

Negatiivse mõtlemise kunst (Norra)
Põhjamaisest mustast huumorist pakatav film. Vahel on negatiivselt mõtlemine parem kui võlts positiivsus ja nii ongi.

Osaleja (Hispaania)
Sain taaskord aru, et majandus pole minu teema. Väga kiire film, samas kohati ebaloogiline. Hästi tehtud, aga üldjoontes.. ootasin midagi rohkemat.

Armastuslaulud (Prantsusmaa)
Laule oli küll ja need olid päris vahvad. Samas mõistsin, et olgugi kui palju ma tolerantsusest rääkida võin, siis ometi on kahe mehe vahelised armastusstseenid kergelt ebamugavustunnet tekitavad. Häiris kohati loogilise loo puudus.

2 päeva Pariisis (Prantsusmaa)
Küllaltki naljakas film kahe erinevast rahvusest inimese suhtest ning kuidas Pariis võib selle lühikese ajaga untsu keerata. Kindlasti mitte suurepärane, aga üldjoontes päris hea.


Sai tehtud. Nüüd võib eluga edasi minna.