Kaubanduskeskuste eesolevatele puudele on ilmunud säravad tuled ning plastikust kingipakid, poed on täis jõulutemaatikaga nänni ning õues on juba kella nelja paiku pime, pime, pime. Hetkel ma istun, joon glögi ning nosin mandariini süüa. See on tõepoolest tõsi - lähenemas on üllas jõuluaeg! Ainuke asi on see, et seda tunnet ei ole kohe üldse peal. Ja kuidas saakski olla, kui lund ei ole? Ja kas isegi peaks juba praegu olema, kui tegelikult on alles november? Ja kas see tunne üldse kunagi saabub, kui mul tuleb meelde, millises suurusjärgus summa mul kinkide peale läheb? Oh õnnis jõul.

Aga tegelikult tahaks juba talveasju teha: kelgutada ja suusatada ja uisutada ja lumesõda mängida ja lumememme ehitada ja lumises metsas jalutada ja lumises Tallinnas kõndida ja lumeingleid teha ja hubases kohvikus istuda ning lumesadu jälgida ja meisterdada ise lumehelbeid ja siis need igat erinevat sorti lumehelbed aknale riputada ja oma imeliste käpikutega ringi vehelda ja nautida ja rõõmu tunda. Tahaks laulda talvelaule tänaval kellegagi, kes julgeks seda koos minuga teha, ja lennelda ja pöörelda nagu üks pisike lumehelbeke.