Oh moose! Mul pole ammu olnud nii halb olla kui täna. Teate küll, silme eest läheb veidraks, siis lööb peast mingi veider valu läbi ja jääb sinna mõneks ajaks, siis tuleb tugevam peavalu, mis ei lase mõelda ja isegi mitte magama jääda, ning seejärel läheb süda pahaks.. või vahest siiski ei tea. Ma olen vist üks vähestest, kel on õnn aastas umbes kolm-neli korda midagi taolist kogeda (KUIGI: täna avastasin, et Meritil on ka selline asi esinenud, seega päris üksi ma pole). Igatahes nii võtaksin ma lühidalt tänased muusikatunnid ja õhtupoolikud kokku. Lisame siia veel dokumentaalfilmi "Jeesuse laager" ususektidest Ameerikas, kes paluvad Jeesuselt õnnistust isegi selleks, et mikrofonid ja Powerpoint töötaks, lõhuvad haamriga puruks Bushi vaenlasi sümboliseerivaid kruuse ning arvavad, et globaalne soojenemine on vale ja neid ei puuduta, sest temperatuur on tõusnud vaid 0,6 kraadi võrra, ja õpetavad seda kõike ka oma lastele. Kui nüüd päris aus olla, siis see on sulaselge näida ühe rahvuse lollusest. 0,6 kraadi võib tunduda vähe, aga eelmine kord kui maailma temperatuur 2 kraadi võrra tõusis, saabus jääaeg. Hetkel seisame me silmitsi 6-kraadise temperatuuritõusuga, seega tagajärjed on ettearvamatud. Aga üldiselt on see kõik, mis ma olen suutnud õhtu jooksul teha ja millele oma närve kulutada.

Koolis on viimasel ajal uskumatult naljakas olnud. Esimese koha humoorikusevõistlusel saab otse loomulikult vene keel, teisel kohal püsib kindlalt keemia.
Esiteks oleme me väga palju õppinud vene keele sõnade ja grammatika ajaloost, näiteks seda, et sõna девушка ehk tüdruk tuleneb venekeelsest sõnast "lüpsma". Uskumatult loogiline ja üldse mitte seksistlik ja šovinistlik mõttekäik, kas pole mitte? Lisaks tuleb välja, et sõnad nagu лес (mets) on meessoost, sest vanasti käisid ainult mehed metsas, aga sõnad nagu ночь (öö) on naissoost. Selgitust otseselt ei ole, aga eks igaüks mõtleb selle ise välja. Lisaks, kui mõni venelane soovib sulle enne eksamit õnne või siis "kivi kotti!", tuleb talle vastata "mine kuradile!". Ei, ma ei valeta, see kõik on täpne tõlge. Ka sellel on pikk ajalugu taga, kuigi selle tagamaadest ma ka pärast õpetaja seletusi päris hästi aru ei saanud. Mis siis veel? "Me kõik oleme vürtsid", "ühiskond oli suur mitmekihiline pirukas", pea tagumise osa nimetus on kukkel.
Keemia naljad olid täna õpetaja poolt öeldud ähvardus mittekaasatöötavale õpilasele: "Ma löön sind, ma löön sind, ma löön sind", millele kõlas vastuseks "Kas tahvlilapiga?". Lisaks vannun ma, et õpetaja küsis vähemalt kümme korda uutelt, kas me saime aru, ning jõudis alati järeldusele, et see teema on meile ikka liiga raske vaatamata meie pidevatele noogutustele. (Kuigi me lähme Kariniga vist keemiaviktoriinile after all, jehuu ja jipikadipijeejeejojovuhuu!).

Ma lähen nüüd magama. Veidrad peavalud ei ole väga vahvad, kohe üldse mitte.

Lõpetuseks faktikesed spordipäevalt:

• Me kaotasime paralleelklassile jalgpallis 6:0.
• Teisel poolajal mängis 4 tüdruku asemel jalgpalli 5 ja ka poisse oli
  vahepeal rohkem kui lubatud. Keegi ei pannud tähele ja nagu tulemusest
  näha, midagi ei muutunud ka.
• Teatevõistluses ei jäänud me viimaseks, vaid eelviimaseks. Neil kahel kohal on suur vahe.
• Ma kukkusin palliviske esimesel katsel suurest ekstaasist ja õnnest peaaegu käpukile (ja viske tulemus oli seetõttu 18 meetrit).

Ja niisama kirsiks suure jäätisemäe või mille iganes tipus: lause "Meil ei ole siin eestikeelne kool!" öeldud puhtas eesti keeles. Eile, meie igati ingliskeelses koolis.