Friday, 2 February 2007 @ 23:58
Milline võrratu üllatus
Nii ta lõpuks tegigi seda. Võttis kätte, tuli ning tegi. Viis läbi oma ammuse soovi ning tegi. Ütles kolme lause peale kokku kolm korda "tegi". Tegelikult polnud see kõik nii lihtne, ta võib seda teile kinnitada. Peast jooksis läbi sadu erinevaid variante.. kas ta on rohkem Cleopatra Selene või Joséphine de Beauharnais nägu? Või ehk on temast rääkides meie vaimusilmas hoopis Marie Thérèse Charlotte? Kes teab, kes teab, kuid lõpuks kombineeris see väike juba kergelt väsinud tüdruk oma lemmikkuninganna, kõrkja ja üleoleva Marie Antoinette ning Napoleon Bonaparte kunagise kihlatu ja Rootsi kuninganna Désirée Clary nimedest kokku meelepärase kasutajanime ning tulemust näete nüüd teiegi. Tema olen mina.

Üks mobiiltelefon lebab mu ees. See väike kiirgav objekt, mis väidetavalt tekitab vähki. Laualt vaatab vastu ka vana ajaleht ning Sass Henno "Elu algab täna". Lugege, see on seda väärt. Kalender, selles eelnevalt mainitud põrgulikus esemes asetsev kalender. Pool veebruarit on tugevamas kirjas, järelikult on need päevad juba kinni. Kooli ja trenni me siia juurde ei arvesta. Esimene boldmold päev on 4. veebruar. Vajutame, vaatame, jõuame selgusele - TÜ Lingvistika. Tere, tere, sõber keeleteadus. Sina ja mina ja üks vahva olümpiaad. Ja praegu ma ei ironiseerinud ega iroonitsenud, see olümpiaad on tõesti midagi huvitavat. Ma tegelikult ei ole blogi-inimene. Mulle meeldib kirjutada, don't get me wrong, aga midagi ma regulaarselt küll kritseldama ei hakka. Vahel teen midagi, vahel ei tee. Ehk postitan mõne algelise luuletuse või kirjandigi. Esimene võimalus mu kirjatöid kaeda võib avaneda juba õigepea: veebruarikuu kaheksandaks päevaks on vaja valmis klohmida, lihvida ning ära saata essee teemal "Linnud ujuvad naftas, aga autoga tahaks ikka sõita". Praegu ma ei taha sellest rohkem rääkida ning nähtavasti pole ka mu kullakallis kass seda meelt, keeldudes kategooriliselt lõpetamast arvutilaual ringi paradeerimise. Nii et praeguseks au revoir,

Antoinette Clary


(PS! Kui on jäänud mulje, nagu ma valdaksin seda jumalikku keelt, prantsuse keelt, siis ma purustan teie illusioonid: tegelikult on see praegusel ajamomendil kõigest unistus)
0 comments


kes ma olen?
Vabaduselaps. Kunagi ehk ka teisipidi kui ainult sünniaja järgi. Ja mulle meeldivad head inimesed, kuigi ma vahel kahtlen selles, kas ma ise seda olen. Ja mulle meeldib uskuda teiste headusesse, kuigi ma vahel kahtlen, kas ma siiski suudan heita kõrvale kõik eelarvamused ja pahad arvamused ja pealesurutud arvamused. Aga elu on ilus ja mida rohkem seda tunnevad, seda õnnelikum ma olen. Nõnda.


kui ma armastan,
siis ma armastan iga oma rakuga.
Praegu. Niisama.

1. Vaikus
2. Musique tranquille
3. Sõnad
4. Tähed
5. Teater
6. Lumehelbed juustes,ninal
7. Õhtulooris linn
8. Prantsuse keel


Arhiiv
February 2007
March 2007
April 2007
May 2007
June 2007
July 2007
August 2007
September 2007
October 2007
November 2007
December 2007
January 2008
February 2008
March 2008
April 2008
May 2008
June 2008
August 2008
September 2008
October 2008
November 2008
December 2008
January 2009
February 2009
March 2009
April 2009
May 2009
July 2009
August 2009
September 2009
October 2009
November 2009
December 2009
January 2010
February 2010
March 2010
April 2010
May 2010
June 2010
July 2010
January 2011
March 2011
January 2012
March 2012
April 2012


lingid
Pildid
Kelli
Karin
Hanna
Rauno
Laura
Siim
Vaatevinkel
Teatraalsed porgandid
Head noored


le melting pot

ShoutMix chat widget


jalakõndija
Kõnnin, käin jala
Mööda lõputuid tänavaid
Mööda tuhandest väravast

Varakevadine päike paitab mu
põski
Vaatan ringi ja näen
tühjust

Soojus saadab järjekordset
klaastaarat,
läikpaberit,
sigaretijäänust
mu sulnis kodulinn

Kõnnin, käin jala
Mööda kodulinna tänavaid
Mööda kaasmaalaste väravaist

Armastan sind, isamaa
Kui mitte täna, siis homme
Kui mitte homme, siis eile

tänud
layout: detonatedlove
inspiration: heyromance
pattern: source unknown
header: mina, ma ise