|
Monday 2 July 2007 @ 22:26
Suvi algab
Juulikuu on käes ning nüüd algab minu jaoks tõeline suvi. Paraku tähendab see umbes pooleteistkuist eemaolekut ning mõneti on see sissekanne hüvastijätt mõneks ajaks. Lugemist on küll, seda eelkõige Peterburi kroonikate näol. Iseasi, kui huvitav ja kirjanduslikult hea see on. Mind aga ootavad Läänemaa, Hansapäevad, malev, OSI suvekool ning veel teadmata seiklused.
0 comments
Täna juhtus üks põnev lugu. Nimelt sõitsin ma bussiga Raudalu suunas, kui nägin aknast kolme naist lehvitamas bussijuhile, et ta peatuks. Peatus oli kaugel ning põhimõtteliselt tähendas seda, et buss oleks nad peatuseväliselt peale võtnud. Aga juhtus ime: buss tõesti peatus. Meie oma külmas Eestis. Põhjuseks loen ma seda, et naised tegutsesid väga kindlameelselt ning lihtsalt naeratasid. Siit võib välja lugeda seda, et piisava järjekindluse ja rõõmsameelsusega saab kõigest jagu. Just nii proovingi ma minna suvele vastu. Palju päikesepaistet teile! @ 22:22
Peterburi kroonikad: seitsmes päev
1.07.2007/ seitsmes päev 7:47 Varajastel hommikutundidel Peterburis ringi sõita on tõeline elamus. Näed nii perevägivalda harrastavaid alkohoolikutest paare (ehk purjus mees lükkas oma purjus naiskaaslase väga purjukil moel vastu seina), supermarketeid, mis oma säilivuskuupäevadega reedavad su, kui ka hommikusse päiksesse ja udusse mähkunud Neeva jõge. Mööda pisemaid ja vaikseid tänavaid sõites meenutas Neevalinn mulle Pariisi, olgugi et ma pole seal veel käinud. Ta tekitas minus sellise tunde nagu Pariiski. See vast ongi mu järgmine sihtpunkt. Labels: peterburg @ 22:20
Peterburi kroonikad: kuues päev
30.06.07/ Kuues päev 21:40, 22:31 Käia vene poodides, eriti just supermatketites, on nii meeletult mõnus ja lõõgastav. Mõned eelised: *saad pärast poodlemist avastada, et pooled su ostetud toidukraamist on säilivusaja ületanud või nagu Kelli puhul oli, et 9/10 su kraamist on halvaks läinud Tegin täna midagi riskantset ja panin jalga kuldsed kingakesed. Ning see läks asja ette – ilm oli terve päev mõnus ja vihma tibutas vahest vaid paar sekundit. Kuna täna läksime Peterhoffi, oli väga suurepärane, et pagoda polnud selline nagu eile. Kui ma ennist ütlesin, et Emitaaž on ilusaim koht, kus ma olen käinud, siis nüüd võin selle teisele kohale asetada ja pidulikult auhinna üle anda Peterhofi purskkaevude pargile. Kõik need purskkaevud ja üleüldse pargi ülesehitus ning selles peituv maagia – see ei olnud selline, nagu Venemaa tegelikult nüüd on. Olen õppinud austama Vene monarhia oskust anda asjadele suursugune ja kaunis välimus, vorm. Kohati lausa kahju, et elan autode, tarbimisühiskonna ja võltsi demokraatia ajastul. Kui võrratu oleks jalutada uhkes kleidis 19.sajandil ja olla viisakas, piirides püsiv, väärtushinnanguid omav aristokraat (või miks mitte ka mõni madalamast seisusest inimene). Ja siis ma vaatan seda kohta, kus ma hetkel istun, ehk külmal kivil räämas õpilasmajade juures, kõlamas kahtlane vene muusika ja võrkpalli toksimise kõla. Ma vaatan ümberringi ja unelmad haihtuvad. Oeh. PS! Kelli ei oska pärast nädalat endiselt vene keeles „võti“ öelda, mis siis, et me seda iga päev olema pidanud küsima. Nüüd ta siis kirjutas selle üles. Ключ. PSV! Vene grupis rändamine on väga kasulik. Nii saab mängida Vene õpilast Ivangorodist, mis tähendab, et sissepääs Peterhoffi maksab 30 rubla. Välisturistidele on õpilase pilet 150 rubla. PSVV! Issand, kui õnnelik ma olen, et ma oma algselt osta planeeritava 25-rublase kalja 35-se heaks hülgasin ja selle omakorda 50-rublase värskelt valmistatud ja kvaliteetsema kalja vastu välja vahetasin. Ma ei kujuta ette, kui vanad need kaks esimest olid. PSVVV! Kelli avas ühe pooleteist kuu eest vanaks läinud šokolaadi. Tema sõnad: „šokolaadilõhn.. ja veel midagi.“ Merka sõnad (pärast pisikest nuusutamist): „Ma tunnen kerget hallituslõhna.“ 23:05 Me saime just homse hommikusöögi kätte. Mahlapakk ületas Kelli rekordi: 06.03.2007. Eelmine rekord oli 13.03.2007. Muidu gurmaanitseme näkileiva ja vana šokolaadiga ja Kelli räägib oma surnud vanatädi taga. Nimelt vahetult enne tema surma viis Kellu pere vanadekodusse talle sukad, aga vanatädi ei jõudnudki neid kanda. Pärast ta surma võttis vanadekodu nad endale. Kelli käis neid tagasi küsimus, aga need olid juba „mingi muti“ jalas. Košmaarne, kas pole? 00:12 Õues toimub mingi mürgel. Venelased teevad lõket ja tantsivad seal ümber sõjatantse. Olgu, pole viimase osas päris kindel, aga häälte põhjal võib küll nii öelda. Ka majas sees on intriigid. Aivo ja Tanel pole ikka veel jõudnud, kuigi kolmveerand üksteist pidi toas olema. Meie grupijuht Irina Pervaja istub koridoris ning loeb raamatut, lootes poisid siia jõudes tabada ja kuulata, mis neil öelda on. Üks võimalus on, et nad jäid nende tuletantsijate juurde. Kas siis nendega koos hüplema või praetakse neid hetkel lõkkel. Piltlikult öeldes. Igatahes huvitav on. Me jätsime ukse irvakile, et kuulda, kui nad tulevad. Märge: Pärast tuli küll välja, et me olime lihtsalt valesti aru saanud ja pakkidel oli kirjas tootmiseaeg. See näitab, kui jube on see, kui sa vene keelt ei mõista. Labels: peterburg @ 22:18
Peterburi kroonikad: viies päev
29.06.2007/ Viies päev Vene turud on lihtsalt vapustavalt vahvad. Eriti olles eestlane, kes ei oska väga hästi vene keelt. Mõned eelised: *saad haggle’mises põruda, kuna hinna teada saamisel purskad kurva näo tegemise asemel naerma Mu rohelised kingad on läbi. Kõik on mu hooletuse süü. Ja Peterburi ilma loomulikult. Meie piibel ehk Lonely Planet-i raamat St Peterburist ütles, et juunikuu on siin kõige vihmasem. Ma võin neid sõnu nende päevade põhjal kinnitada. Ausalt öeldes on see vihm juba kergelt tüütu. PS! Ostsin endale vene keele õpiku. Motivatsioon tuli tagasi. PSV! Kellil on midagi viga. Alati, kui me pärast pikka päeva tuppa jõuame, pistab ta karjuma ja süüdistab meid, et me ei öelnud, et ta nii kohutav välja näev. Kergelt veider (te peaks seda nägema, et aru saada). 01:27 Merilin peseb oma keelt, mis sisuliselt on tegevus, kus sa ajad oma keele välja ja nühid seda hambaharjaga. Järsku kõlab hüüatus: „Ma ei ole ju midagi kollast söönud!“ Meie öised pesemised on nii humoorikad. PS! Alates tänasest on meil aastas 356 päeva (Merka sõnul). Labels: peterburg @ 22:14
Peterburi kroonikad: neljas päev
28.06.2007/ 23:19 Võrreldes koduse toiduga on toit Venemaal suurepärane. Eriti manades silme ette pildi mõnest tõega nõukogudelikust sööklast. Mõned eelised: *saad terve päev toituda vaid kahest munapoolikust, supivedelikust ja saiakestest/keeksist Rõõmustav uudis on see, et kardetud invaliidistumise asemel on mu jalavalu leevenenud. Vahest on põhjuseks asjaolu, et täna oli võrdlemisi hea ilm (ehk vihma ainult törtsutas), vahest miski muu, aga ma olen oma jalgadele tänulik. Täna ärkasime üleskutse peale oma passid ühes võtta ning ei jõudnud isegi pesema minna. Passid anti miilitsale, nii et on olemas oht, et koju ma ei jõuagi. Igatahes läksime täna ristleja Aurorale, mis osales Vene-Jaapani sõjas, mängis olulist osa oktoobrirevolutsioonis ja kaitses Vene au Teises maailmasõjas. Seal oli huvitav, arvestades fakti, et ma olen tüdruk (oh really?) ning lisaks saime me Auroralt endale tasuta (!) St Peterburg Times-i, mis on täis uudiseid Venemaast ja kohati kahtlast inglise keelt (Putin saw Monday President Bush). Pärast kruiiserit ja lõunat sõitsime kodupeatusesse (issand, ma kutsun seda juba koduks) ja külastasime vene noortekeskust nimega „Start“. Pidime end tutvustama, viktoriinis osalema ja nägema, kuidas meie isamaa lipp tagurpidi olu pandud, kuna entsüklopeedias oli nii antud. Aga tegelikult mulle meeldis väga ja see näitas, et kõik vene inimesed ei vihka Eestit ja tahavad meid külastada (põhipoint oligi, et Peterburi delegatsioon sõidab järgmisel nädalal Tallinnasse ja meie pidime nende hirmud haihtuma panema). Ometi oli näha ka imperialistlikku ignorantsust, sest Peterburi noored ei teadnud isegi seda, et Venemaa on Eesti naaber. Plaadihinnad on siin haiglaselt odavad. Ostsin Brainstormi „Four Shores“-i originaali 89 rubla eest. Elle Girl Rossija ostsin ka, mille plaanin kunagi ka nii läbi lugeda, et ma seda mõistan. Oo, vene keele plõks, tule juba. 23:52 Ma lugesin just oma eelmise pika ja kohati dull-i teksti ette. Keegi ei naernud. Kelli luges oma tänase päeva kokkuvõttest paar lauset ette. Kõik naersid (as in mina ja Merilin). Peaks endale ka huumorisoone ja kirjutamisoskuse hankima. Hala ja alaväärsuskompleks võtavad maad. Arutasime reisiraamatute kirjutamist tulevikus. Kellil oleks minekut. PS! Kelli ajas ennist oma WC-paberist tehtud prill-lauaga tualettpoti umbe. PSV! Mu käekiri on hetkel hullem kui Kelli sokihais (ta kaalub kusjuures hetkel sokkide minema viskamist, sest pesumasin lendab õhku, kui ta neid pesta üritab). 00:34 Meie südaöised UNO kaartide mängud on vaimustavad. Eriti vinge on siis, kui ühel mängijal on üks kaart käes ja kaks ülejäänud saavad äkitselt parimateks sõpradeks universumis. Tavaline on järgnev dialoog: PS! Kelli paneb päevad läbi mingeid kahtlaseid minu ütlusi kirja. Pooled on veidrad, sest nad mõtlevad nii valele poole. Oh well. Popsuta mu patja. Labels: peterburg @ 22:12
Peterburi kroonikad: kolmas päev
27.06.2007/ Olla rohkem kui turist ja eestlane mõnes vene suurlinnas nagu näiteks Peterburis on värskendav ja põnev. Mõned eelised: *saad metroos teha teiste eestlastest kaaslastega võistlust, kes suudab kõige mornima näo ette manada (see on kusjuures väga keeruline, kui kaks teatud inimest sind lihtsalt vaatamisega naerma ajavad) Mu kergest jalavalust on saanud pidev tulitamine. Kõik minu hajameelsuse pärast: unustasin kinnised kingad koju ja nüüd sajab kogu aeg vihma. Tänane päev oli siiski huvitav. Ermitaaž oli kõige ilusam koht, kus käinud olen, ning see tõsiselt lummas mind. Lisaks sain sealt 120 rubla eest Renoir’i „The Girl With A Whip“-i (originaali muidugi). Õhtul käisime balletti vaatamas. Juba tee teatralnaja plošhadile tõotas seda, et päeva lõpp tuleb huvitav. Nimelt tekkis mul lõpuks hetkeks tunne, et olen Venemaa. Sain olla ehtsa vene ummiku tunnistajaks, mis põhimõtteliselt tähendab seda, et kõik lasevad signaali ja sõidavad nii, kuidas neile meeldib. Seega on tavaline, et ühest suunast tuleb auto ja teisest suunast auto ning kumbki ei saa edasi sõita. See omakorda tähendab, et meie buss ei saa edasi sõita ja me oleme teatrisse hilinemas. Aga „Luikede järv“ oli võrratu ja lavakujundus ning kostüümid suurepärased. Kohati lausa kahju pärast sellist ilu oma (koledas) kongis istuda. Natuke võttis ekstaasi vähemaks McDonaldsis käik. Ma ei soovi enam pikka aega sinna minna. Seal oli nii jube, et ei tahagi pikemalt intsidendist vesta. Aga hoolimata kohutavatest ummikutest ja kahtlastest McDonaldsitest hakkab mulle Peterburg üha enam meeldima. Ta meenutas täna ühel haruldasel päikesepaistelisel hetkel isegi Veneetsiat. Labels: peterburg @ 22:07
Peterburi kroonikad: teine päev
26.06.2007/ Teine päev 23:15 Elu venelasena on suurepärane. Seda eriti mõnes suurlinnas nagu näiteks St Peterburg või Moskva. Mõned privileegid: *võid punasega alati teed ületada, pole vahet, kas oled jalakäija või autojuht Muidugi on eeliseid miljoneid, kuid mu väsinud käsi ei jaksa neid kirja panna. Niigi olen ma pikast päevast väsinud, mu sokid rohelised muundunud ja jalad valutavad kohutaval kombel. Vaevalt et sellised inimesed viitsivad palju kirjutada, olgugi et nina ees on uhiuus märkmik (kõigest 110-rublane – kõvade kaante, zeppeliinidega ja puha!). Hetkel leban ma meie võrratus studentskii dom nomer 4-s ja jõllitan Kellit, kes kirjutab ka oma blogi ja sellega ohustab mind. Dang you, Kelli. Aga tegelikult on siin tore. Kohati ei olegi tunne, et ma olen Venemaal. Olgugi et me ei julge tänaval eesti keelt rääkida ja kõneleme suurema osa ajast inglise keeles. PS! Ma tunnen ennast natuke juba venelasena. Näiteks kui keegi ulatab mulle flaieri ja ma saan sellise venelikult mossis grimassi ette tõmmata ja „spasiba“ pomiseda. Kahjuks see tunne haihtub, kui keegi pika romaani vene keeles ette loeb ja ma oskan ainult õlgu kehitada. 23:34 Kelli luges mulle just ühe lõigu oma 8-leheküljelisest tekstist ette. Hirmus! Jube! Suisa kohutav! Ta suutis isegi Jakob Hurda, Miina Härma ja Artur Kapi ära mainida! Noh, nendest suitsupakkide hindadest mul on vägagi ükskõik, aga suuta mainida ka kuulsad eestlased Peterburis ära nii kellilikult võimsal moel.. appi! Ma loen parem „W.I.T.C.H.“-i edasi. Jah, just sedasama, mille peale raamatukogutädi ütles, et oled sa endale vast sisuka teose leidnud. Indeed. Kelli: „Küsimus! Ei, enne seda, kui ma küsimuse küsin, mul on selline küsimus, et kas te teate raamatut „Kas te teate kusimärki?““ Merilin on süvenenud MINU „W.I.T.C.H.“-i, mis kusjuures köidab ka täiskasvanuid mehi näiteks laagrikasvataja Egon (väheste alasti stseenide ja lihtsate lausete tõttu), Kelli mängib mu telefonis mingit pinisevat mängu ja karjatab aeg-ajal „Oh no!“ ja voodil lebab UNO kaartide karp. Me mängisime neid 3 korda ja viimasel korral ownisin ma nad täiega ära. Roheline kaheksa. Labels: peterburg @ 22:01
Peterburi kroonikad: proloog
Proloog
0 comments
Järgnevalt postitan ma oma reisipäeviku reisist Venemaa kunagisse pealinna: Peterburgi. Koos Kelli ja Meriliniga võitlesime seal tuules, vihmas ja päikeselõõsas, nägime seda õigemat ja kuninglikku Venemaad ja naersime, naersime, naersime. Reis kestis seitse päeva. Kahjuks Palun andke mulle andeks mõningane pläralära jutt ja see, et tegelikult saavad neist naljadest ainult kolm inimest aru. Ja lisaks kahjuks jäi mul esimese päeva kohta kirjutamata, kuna märkmiku sain ma alles teisel päeval. Enjoy. Labels: peterburg |
kes ma olen?
Vabaduselaps. Kunagi ehk ka teisipidi kui ainult sünniaja järgi. Ja mulle meeldivad head inimesed, kuigi ma vahel kahtlen selles, kas ma ise seda olen. Ja mulle meeldib uskuda teiste headusesse, kuigi ma vahel kahtlen, kas ma siiski suudan heita kõrvale kõik eelarvamused ja pahad arvamused ja pealesurutud arvamused. Aga elu on ilus ja mida rohkem seda tunnevad, seda õnnelikum ma olen. Nõnda. kui ma armastan,
siis ma armastan iga oma rakuga.Praegu. Niisama. 1. Vaikus 2. Musique tranquille 3. Sõnad 4. Tähed 5. Teater 6. Lumehelbed juustes,ninal 7. Õhtulooris linn 8. Prantsuse keel Arhiiv
February 2007March 2007 April 2007 May 2007 June 2007 July 2007 August 2007 September 2007 October 2007 November 2007 December 2007 January 2008 February 2008 March 2008 April 2008 May 2008 June 2008 August 2008 September 2008 October 2008 November 2008 December 2008 January 2009 February 2009 March 2009 April 2009 May 2009 July 2009 August 2009 September 2009 October 2009 November 2009 December 2009 January 2010 February 2010 March 2010 April 2010 May 2010 June 2010 July 2010 January 2011 March 2011 January 2012 March 2012 April 2012 lingid
PildidKelli Karin Hanna Rauno Laura Siim Vaatevinkel Teatraalsed porgandid Head noored le melting pot
ShoutMix chat widget jalakõndija
Kõnnin, käin jalaMööda lõputuid tänavaid Mööda tuhandest väravast Varakevadine päike paitab mu põski Vaatan ringi ja näen tühjust Soojus saadab järjekordset klaastaarat, läikpaberit, sigaretijäänust mu sulnis kodulinn Kõnnin, käin jala Mööda kodulinna tänavaid Mööda kaasmaalaste väravaist Armastan sind, isamaa Kui mitte täna, siis homme Kui mitte homme, siis eile tänud
layout: detonatedloveinspiration: heyromance pattern: source unknown header: mina, ma ise |
